est | eng | rus  REIS | e-RT | e-Riigikassa | EIS | Eesti Vabariigi Valitsus | Riigiportaal Eesti.ee   
Suur-Ameerika 1, Tallinn 15006   telefon: 611 3558   faks: 611 3664   e-post: info at fin dot ee (üldinfo) press at fin dot ee (ajakirjanikud)
    

täppisotsing

  Rahandusministeerium
Uudised ja eelinfo
Ministeerium
Kontaktandmed
Üldinfo
Õigusloome
  Tegevusvaldkonnad
Audiitortegevus
Avalik teenistus ja riigihaldus
Erastamisväärtpaberid
Finantsteenused ja pension
Investeerimisfondid
Finantssektor
Kindlustus
Pension
Pangandus
Finantsteenuste tarbija
Väärtpaberiturud
Finantskirjaoskus
Hasartmängukorraldus
Kohalikud omavalitsused
Majandus
Maksundus
Raamatupidamine
Rahapesu tõkestamine
Registrid ja andmebaasid
Riigiabi
Riigihangete poliitika
Riigieelarve
Riigikassa
Riiklik statistika
Rahvusvahelised finantsinstitutsioonid
Tugiteenuste projekt
Välistoetused
Korduvad küsimused
Ekstranetid

Investeerimisfondid


Investeerimisfond on ühisteks investeeringuteks moodustatud vara kogum või asutatud aktsiaselts, mille valitsemisega  tegeleb fondivalitseja lähtudes riski hajutamise põhimõttest. Lisaks riskide hajutamisele, on fondidele iseloomulik ka kõrge professionaalsuse aste, st varade investeerimisega tegelevad professionaalsed fondijuhid, kellel on võrreldes tavainvestoriga suuremad teadmised ja oskused. Samuti on fondiinvesteeringute puhul enamasti tegemist likviidsete varadega - investeerimisfondi osakud saab vajadusel kohe rahaks muuta.
 
Kehtiv investeerimisfondide seadus, mis reguleerib investeerimisfondide ja nende fondivalitsejate asutamist ning tegutsemist, rajaneb suuresti Euroopa Liidu õigusel ja põhineb paljuski 1997. aastal vastuvõetud seadusel. Euroopa Liidu investeerimisfondide õigusliku raamistiku nurgakiviks võib pidada direktiivi 85/611/EMÜ (tuntud ka UCITS direktiivi nime all), mis võeti Eesti õigusesse täielikult üle liitumisel Euroopa Liiduga. Tänaseks on nimetatud direktiivi muudetud ja eelmisel aastal võeti vastu uus versioon numbriga 2009/65/EU (UCITS recast)1.
 

Erinevat tüüpi fondid
 
Investeerimisfondide liigitusi võib kohata mitmeid, kuid üldprintsiibina kehtiks liigituse alusena järgmised tingimused:
  • avalik või mitte-avalik fond, mis tähendab, et fondi osakuid pakutaks avalikkusele (st tava- või jaetarbijale) või siis kinnisele ringile, tavaliselt professionaalsetele investoritele (milleks võivad olla näiteks teised fondid);
  • avatud või kinnine investeerimisfond, mis tähendab, et osakute tagasivõtmine on seotud teatud ajaperioodiga.
Mõned rohkem kasutusel olevad fonditüübid eesti ja inglise keeles:
  • Eurofond (UCITS-fund) – tegemist on EL õiguse alusel ja ka meie investeerimisfondide seaduses leiduva määratlusega, mis tähendab fondi, mis on asutatud või tunnustatud ühes Euroopa Liidu liikmesriigis ja selle osakuid või aktsiaid võib pakkuda kõigis teistes liikmesriikides.
  • Rahaturufond (money market fund) – tegemist on fonditüübiga, mille eesmärgiks on pakkuda investoritele võimalust paigutada raha nn turvaliselt, kus riskid on suhteliselt madalad, samuti tootlus. Portfelli kuuluvad tavaliselt lühiajalised (>1a) investeeringud (nt likviidsed võlakohustused, rahaturuinstrumendid jms).
  • Kinnisvarafond (real estate fund) – fondi liik, mille varad investeeritakse enamuses kinnisvarasse (60%) või kinnisvarasse ja sellega seotud väärtpaberitesse (80%).
  • Indeksfond (index fund) – tegemist on fondiga, mille portfelli eesmärgiks on järgida teatud konkreetset turuindeksit (nt S&P 500). Indeksfondi iseloomustab tavaliselt kõrge potentsiaalne kahjurisk, madalad opereerimiskulud ning portfellikäive.
  • Riskikapitali fond (venture capital fund) – fonditüüp, mille tegutsemise põhimõte on investeerida vähemalt 60% oma varadest sellistesse väärtpaberitesse, millega ei kaubelda börsil. Enamasti on tegemist tavaliste aktsiainvesteeringutega, mille riskisuse aste on suhteliselt kõrge ning tihti paigutatakse raha alustavateesse ettevõtetesse arvestades pikemaajalise investeerimishorisondiga (5-10a).
  • Riskifond (hedge fund) – fonditüüp, mille puhul portfelli valitsetakse agressiivse strateegia abil, kasutades näiteks finantsvõimendust, lühikeseks müüki või positsioonide võtmist tuletisinstrumentides eesmärgiga teenida kõrget tootlust. Tavaliselt on riskifondi investeeringud ebalikviidsed, kuna (professionaalsete)investorite raha peab olema paigutatud vähemalt aastaks.
  • Börsivälistesse ettevõtetesse investeeriv fond (private equity fund) – selline fond investeerib ettevõtetesse, mis ei ole börsil  noteeritud ning sellise fondi investoriteks on jae- ning professionaalsed investorid. Investorid teevad otseinvesteeringuid konkreetsesse ettevõttesse või ostavad välja näiteks riigi omanduses olevaid ettevõtteid, mis börsil seejärel denoteeritakse. Kapitali kasutatakse tavaliselt näiteks uute tehnoloogiate väljatöötamiseks, tööjõubaasi laiendamiseks, ülevõtmisteks või bilansi tugevdamiseks. 

Depositoorium
 
Depositoorium on krediidiasutus või investeerimisühing, kes hoiab ja säilitab fondi raha, väärtpabereid ja muud vara vastavalt depoolepingule ning teostab esmast järelevalvet fondi tegevuse seaduslikkuse üle. Depositoorium peab oma tegevuses olema lojaalne osakuomanike suhtes.
 

Investeerimisfondide regulatsioon

Seadused
Rahandusministri määrused
Finantsinspektsiooni juhendid
Euroopa Liidu õigusaktid
 
Täiendav informatsioon investeerimise kohta:

1 http://ec.europa.eu/internal_market/investment/ucits_directive_en.htm